Essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? II" on teine osa Indrek Tamre kirjutatud samanimelisest triloogiast. See essee oli mõeldud esseekonkursiks, mille korraldas Tartu Ülikooli Eetikakeskus koostöös ajakirja "Akadeemia" ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi kuulutas välja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 89. Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste puhul 23. veebruaril 2007. aastal. Kuigi esimest ja teist esseed ei avaldatud, ilmus triloogia kolmas essee kogumikus "Vabariigi Presidendi Mõttekoda Ajakiri Akadeemia Tartu Ülikooli Eetikakeskus „Millises Eestis Ma Tahan Elada? Vabariigi Presidendi Esseevõistlus 2007“ Tartu Eesti Keele Sihtasutus" ISBN 978-9985-79-204-9.
Indrek Tamre 3 esseed käsitlevad autori visiooni Eestist, kus valitseb tarkus, tervis, puhtus, rikas eesti keel ja ruumirikkus. Essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? II" keskendub teemale turvalisus ja rõõm Eesti ühiskonnas. Tamre viitab oma essees ka Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni maailmakuulsale lasteraamatule "Palle Üksi Maailmas". See lugu, esmakordselt avaldatud 1942. aastal, räägib poisist nimega Palle, kes ühel hommikul ärkab ja avastab, et ta on ainus inimene maailmas. Tamre kasutab metafoori eraldatusest turvalisema keskkonna loomiseks vanglates. Lisaks ülendavatele keelelistele ja huvitavatele praktilistele soovitustele turvalisuse valdkonnas Tamre essee kannustab - mida rõõmsam ja rikkam on eesti keel ja inimesed, seda tervem ja õnnelikum on ühiskond. Autori ajatud ideed võivad pakkuda inspiratsiooni ka mujal maailmas. Allolevas nüüdseks avaldatud eesti keelse essee versioonis ei ole jäetud midagi välja algsest esseest, olen vaid lisanud mõned alapealkirjad, et essee oleks veebikeskkonnas kergemini leitav.
MILLISES EESTIS MA TAHAN ELADA?
II
Lühike vastus sellele küsimusele on - rikkas Eestis.
Pikem vastus sellele küsimusele on, et tahan elada tarkuserikkas, terviserikkas, turvalisuserikkas, rõõmurikkas, puhtuserikkas, ruumirikkas Eestis ja rikka eesti keelega Eestis.
Turvalisus ja Rõõm Eesti Ühiskonnas
TURVALISUSERIKKUS
Turvalisuserikkus sisaldab turvalist riikidevaheliste suhete keskkonda, turvalist inimestevaheliste suhete keskkonda, turvalist looduskeskkonda, liikluskeskkonda, kodu- ja koolikeskkonda, kus üks inimene ei kahjusta teist ega kasuta vägivalda. Kui midagi sellist siiski juhtub, mõistetakse inimesele karistus, mis võib viia inimese teatud ajaks eraldamisele ühisest elukeskkonnast. Eraldamise eesmärgiks ei tohi olla kättemaks tehtu eest, vaid turvalisema elukeskkonna loomine ja sellest lähtuvalt tuleb vaadata millised on selle saavutamise parimad viisid. Sageli näeme me kurjategijat kui kurja tegijat keda tuleb karistada, kuigi me võiks teda näha kui rumaluse tegijat, keda tuleb õpetada ja anda võimalus õppimiseks, näha teda kui haiget, keda tuleb tervendada ja anda võimalus tervenemiseks. Kui me muudaksime oma suhtumist, hakkab muutuma ka elu. Alustama peaks jälle nimest, kinnipidamiskoha nimetus - vangla ja karistatu nimetusest - vang. Ei oska aimata nende sõnade vanust, kuid need asustavad sõdade, ülekohtju ja vägivallaga, millega meie õigusüsteem seotud olla ei tohiks. Praegusi vanglaid võib võrrelda koolituslaagritega, kus kinnipeetud omandavad maksumaksja raha eest uusi oskusi kuritegevuse vallast, sõlmivad uusi tutvusi ja organiseeruvad. Lisaks elavad oma ängi ja viha välja üksteise peal ja vägivald jätkub.
Vanglasüsteemi Reform ja Turvalisus
Ühiskonna poolt on sadism saata kinnipeetud sadistiga ühte kongi, on sadism võimaldada sadistil oma sadismi jätkata, vägivallatsejale võimaldada uus ohver. Õigussüsteem on sel juhul ise vägivallatseja. Kui üks vang tapetakse vanglas teiste vangide poolt, siis on see riigi poolt sooritatud mõrv, sest riik on seda võimaldanud - on saatnud ohvri lõvidele söödaks. Et seda ei toimuks, peaks igal kinnipeetul olema oma tuba - hea helisolatsiooniga ruum - kuhu ta on eraldatud järelemõtlemise, õppimise, tervenemise ajaks. Selles ruumis peaks olema ka seintega eraldatud, ukseta, võimalikult helitu sanitaarsõlm. WC ülesannet võiks täita ava põrandas, kraani ja kraanikausi osa sobiv õõnsus seinas, duši osa laest tulev vesi. Vee tuleku aega, hulka ja kohta reguleeriks elektroonika. Kõike seda selleks, et kinnipeetul puuduks võimalus midagi lõhkuda ja endale tähelepanu tõmmata näiteks ukse paugutamise või uputuse korraldamisega.
Üksinduse Mõju ja Erakla Eesmärgid
Eraldatusel, üksiolemisel on suur kasvatav mõju, sest olles koos vaid iseenda rumaluse ja pahesusega võib kinnipeetav mõista, et neid omadusi ei ole mõtet endas kanda ja targem oleks nendest loobuda. Et sellise kinnipidamiskoha ja kinnipidamisviisi nimi vastaks sisule võiks vangla asemel kasutada sõna erakla, järelemõtlemiskohkt, mõtla ja vangi asemel sõna eraldatu. Igas erakas peaks olema sarnane keskus nagu tervelas, kust eraldatu võiks laenutada raamatuid, ajalehti, postreid, helikandjaid muusika ja looduse helidega. Lisaks võiks eraldatul olla võimalus oma ruumis kasvatada taimi, akvaariumikalu, väikelinde. Eraldatu saaks end ise eristoonanaalselt ravida värvi-, muusika-, vaikuse-, meelelahutuse-, looma- ja taimeteraapiaga. Parim oleks kui eraldatu ei kohtuks ühegi teise eraldatuga ega näeks ühtegi teist eraldatut. Sellega välditaks suhtlemisringkonna tekkimist, mis peale vabanemist võiks vabanenule uusi probleeme kaasa tuua. Privatususe tagamiseks võiksid eraldatud kasutada lisaks tumedaid prille, maske, suuri kapuutse ja neid vahendeid võiksid kasutada ka kõik erakla töötajad kohtudes eraldatutega.
Eraldatusel on parndav mõju. Tuleb hakata labi saama iseendaga, mis loob eeldused läbisaaniseks teistega, mis loob igatsuse läbisaamiseks teistega. Eraldatul eraklasse sattumine on sarnane olukorraga kuhu sattus Palle - sattumine maailma, kus teised inimesed puuduvad või täpsemalt, sattumine maailma, kus kontakt teistega on viidud miinimumini. Alates karmimast võiks Palle programm eraklas - pallelas, välja näha järgnevalt:
teist inimest ei nähta üldse, isegi ühtegi pilti inimesest;
Pallela töötajatega suheldakse kirja teel, näiteks alates ühest korrast nädalas. Ka toit tuuakse eraldatule viisil, kus eraldatu toojat ei näe. Akna taga olevad trellid võimaldavad eraldatul pallel - näha vaid taevast.
eraldatu - palle, saab laenutada loodusehelidega helikandjaid;
postreid, milleled on loodus;
raamatuid, mis on taimedest ja loomadest;
võib kasvatada oma toas taimi, lilli;
kasvatada väikeloomi - hamstreid, merisigu jne.;
laenutada helikandjaid milledel on instrumentaalmuusika;
laenutada raamatuid (suuremas valikus);
helikandjaid milleld on kuulda ka inimhäält;
laenutada loodusfilme;
laenutada postreid (suuremas valikus);
suhelda telefoni teel psühholoogiga üks kord nädalas 30 minutit;
suhelda telefoni teel psühholoogiga rohkem kui üks kord nädalas;
kõneleda pallela töötajatega neid nägemata;
kõneleda neid näes, kui töötajad kannavad tumedaid prille;
käia vabaa õhus, spordisaalis, kuid teisi pallesid nägemata;
omada pilte lähedastest;
suhelda telefoni teel oma lähedastega;
suhelda lähedastega neid nähes;
kasutada arvutit õppimiseks;
kasutada arvutit elukutse omandamiseks;
vahetult enne vabameemist;
kuulata raadiot;
vaadata televisiooni, et kohaneda paremini tavaluega;
Lapsele on karistuseks lühikeseks ajaks perest eraldamine nii, et ta pere liikmeid ei näe - pannakse nurka seisma. Lapsele on üheks suurimaks karistuseks, kui teda ei märgata, ei vaadata kordagi silma, kui teda pole täiskasvanu jaoks olemas. Inimene on karjaloom. Ühe isendi karjast eraldamine on talle väga raske katsumus. Praeguses vanglasüsteemis on vangid eraldatud ühiskonnast - suurest karjast, kuid neile antakse võimalus olla väiksemas, küll karmimas, aga siiski karjas. Pallela süsteemis karja võimalus puudub. Paljud eelistaksid karistust karmis karjas üksilduse kogemiselse. Kas ja kuidas pallela programm toimib, näitab praktika. Kui tulemused on positiivsed, on see ühiskonnale ka odavam kui praegune kurjategijad tootev vanglasüsteem.
Rõõmu Suurendamine Ühiskonnas
RÕÕMURIKKUS
Mida rõõmsamad inimesed on, seda tervemad ja õnnelikumad nad on. Mida vähem on rõõmu ahistavaid nähtusi, seda rohkem on rõõmu. Selleks, et mõista, miks Eestimaal rõõmu napib, tuleb vaadata kliimat ja ajalugu. Päikest on vähe ja teiste isandate orjamist on olnud palju. Kuigi füüsiliselt oleme saanud vabaks, jätkub paljude jaoks vaime orjus - kes põeb veel kommunismiusu jääknähtusi, kes on aga uue õhinaga sukeldumas teistesse organiseeritud religioonidesse. Kui võrrelda kannatusi ja vägivalda, mida on loonud orgniseeritud kuritegevus, kannatuste ja vägivallaga, mida on loonud orgniseeritud religioonid, siis viimaste puhul on loodu määr tohutult suurem. Meenutada võib vaid aastasadu kestnud ristisõdu, inkvisitsiooni, preestrite pedofiiliat, üheteistkümnendat septembrit. Kui inimesed jätkavad enda loodud jumalate ja uskude teistele pealesurumist, siis inimkond ellu jääda ei pruugi. Iga inimene peab selle probleemi lahendamisel alustama iseendast. Lisaks religioossetele ahelatele orjastab eestlasi ka vaime pärand - meie keelekasutus. Haiglad ja vanglad olid juba jutuks, võtame siis sõna muretsema. Pole asja ega nähtust, mis ei annaks meile põhjust muretsemiseks. Me muretseme elade autod, majad, ja lapsdeki. Keelekasutusest järeldub ka, et eestlased on saamatud inimesed, kes jätkavalt vajavad abi - et paremini elus hakkama saada, peavad nad abielluma. Kui inimesed soovivad koos elada, siis võiksid nad näiteks armuelluda ja abi kaasade asemel võiksid nad nautida armu kaasasid. Armukesi ju nauditatakse:
meie vanasõnade varasalv. "Kes kannatab see kaua elab", mis tähendba ju sisuliselt seda, et kes kannatab, see kaua kannatab. Või siis "Pill tuleb pika ilu peale" ja "Ära hõiska enne õhtut". Kunagi ei öelda, et pärast pilli tuleb pikk ilu või et hõiska õhtul. Paistab, et kukk on targem kui eestlane, tema hõiskab juba hommikul ja ei kahetse.
meie kirjanduslik pärand. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus". Kui inimene teeb tööd, siis ta loob tööd ja siis tuleb töö. Kui inimene näeb vaeva, siis ta loob vaeva, siis tuleb vaev. Kui inimene soovib, et tuleks armastus, peab ta armastama, sellega ta looks armastust ja armastus tuleb. Mida külvad, seda lõikad! Aga ka tööd võib armastada ja siis vaatab töö sulle armastusega vastu.
Linnaelu ja Eluruumi Kujundamine Eestis
meie linnaruumi kujundamine. Eestlastel on üks väiga ilusa toa nimetus - elutuba, maja nimetus - elumaja, ruumi nimetus - eluruum - tuba, kus on elu, maja, kus on elu, eluruum, kus on elu. Eluruumi mõistet tuleks avardada, ka linn väljaspool kodu on meie elu ruum.Nii võiks meil olla sõnad elulinn, eluküla, elutalu, elukodu. Om elutuppa ei too me hauakive ja mälestuskive hukkunutele, milleks me toome need oma ühisesse eluruumi. Kui selline suund jätkub, on varsti kõik Tallinna rohealad muudetud leinaaladeks ja Tallinnast saab leinalinn. Ühine linnaruum tuleks täita kõige sellega mis toetaks elu - lilled, puud, põõsad, pargid, mänguväljakud, purskkaevud, skulptuurid jne, et linnaelanik saaks elada elulinnas. Skulptuure on meie linnades vähe ja neid võiks hoopis rohkem olla. Kui tegemist on skulptuuriga, mis midagi tegevust, oleks loogiline, et sellisel tegevusel oleks ka mõte. Väga tore skulptuur on Kuressaares sanatooriumi "Meri" ees, kus Piret ja Tõll toovad paadiga kalu merest välja. Mis oleks nende tegevuse mõte, kui nende liikumises suund poleks mere poole? Tallinna lahte on kavanadatud skulptuur Kalevipojast, kes tassib paati, milles on inimesed. Kedagi päästmas ta ei ole, sest ta ei tule kalda poole, aga paadi loomulik koht oleks ju vees. Ega Kalevipoeg tarkusega hiilanud ja võibolla ongi see skulptuur monumendiks Kalevipoja rumalusele ja sellega sümboliks kogu Eesti rahva rumalusele või ehk andite erakonna rumalusele, kes selle püsti paneb. Kumb valmib varem, kas monument vabadusele või monument rumalusele? Aga võib-olla ei olegi mees, kes meres paati tassib Kalevipoeg vaid kilplane. Kui Kalevipoeg tuleks kalda poole sealtsamast kohast, kuhu ta on planeeritud, siis mis oleks tema tegevuse mõte sellisel juhul? Ta sammuks ju Maarjamäe memoriaali poole. Kui Tallinn sellest skulptuurist ei pääse, siis oleks sobivam koht Pirita. Kalevipoja suurus tuleks koos surfajate ja jahtidega hästi esile ja oleks meres heaks orientiiriks. Fotod purjekatest ja purjelaudritest koos Kalevipoja kui päästjaga oleks Tallinnale hea reklaam.
Kui eestlane lakkaks ennast orjastamast kivinenud religioossuse, raskemeelsuse, leina ja rumalusega ning valiks vaimsuse ja rõõmu, siis oleks lootust, et ta hakkaks hõiskama juba hommikul.
Kõike loovat soovides!
Kokkuvõte
Indrek Tamre essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? II" pakub sügavat mõtisklust ideaalse Eesti üle, rõhutades tarkuse, tervise, turvalisuse ja rõõmu olulisust. Tema visioonis on Eesti koht, kus iga inimene saab elada harmoonias iseenda ja ümbritsevaga, ilma vägivalla ja kannatusteta. Palle lugu, kus peategelane unistab olemisest täiesti üksi maailmas, annab tugeva metafoori turvalisuse ja eraldatuse teemadele, mida Tamre oma essees käsitleb.
Kuigi essee oli mõeldud esseekonkursiks ja jäi avaldamata, pakub see endiselt väärtuslikku vaatenurka ja inspiratsiooni, kuidas kõik inimesed saavad olla kaasloojad ja läbi tarkade valikute kujundada ühiselt Eestit, kus rõõm, tarkus ja turvalisus on igapäevaelu lahutamatud osad, pakkudes kõigile paremat ja õnnelikumat elukeskkonda.
___________________
Jens Sigsgaard, Palle, trans. Vladimir Beekman (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959), 48 pp. Original language: Danish.
Essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? I" avaneb siit.
Essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? III avaneb siit.
コメント