Millises Eestis ma tahan elada? III - Indrek Tamre tulevikunägemus Eesti elukeskkonnast
Indrek Tamre on visionäär, pendli- ja feng shui spetsialist, geobioloog, Eesti Leiutajate Liidu liige ning üks minu vaimsetest mentoritest. Essee "Millises Eestis Ma Tahan Elada? III" on viimane osa Indrek Tamre kirjutatud triloogiast, mis käsitleb unistusi ja tulevikunägemusi Eesti elukeskkonnast. See essee ilmus kogumikus "Millises Eestis Ma Tahan Elada? Vabariigi Presidendi Esseevõistlus 2007", mille avaldasid Tartu Ülikooli Eetikakeskus ja ajakiri "Akadeemia"1. Esimene ja teine essee sellest triloogiast on nüüd avaldatud selles blogis23.
Indrek Tamre Tulevikunägemus - Millises Eestis ma tahan elada?
Lühike vastus sellele küsimusele on – rikkas Eestis. Pikem vastus sellele küsimusele on, et tahan elada tarkuserikkas, terviserikkas, turvalisuserikkas, rõõmurikkas, puhtuserikkas, ruumirikkas Eestis ja rikka eesti keelega Eestis.
Puhtuserikkus ja Eesti Looduse Tulevik
Puhtuserikkus sisaldab puhtaid mõtteid, puhtaid inimesi, puhtaid eluruume, puhast küla- ja linnaruumi, puhast loodust. Praeguseid ja tulevasi ohte looduse säilimisele on aga väga palju. Suuremate seas on kindlasti tuuma- ja tuumajäätmete oht. Me ei tohi karistada oma lapsi, lapselapsi, sadu põlvkondi lapsi tuumajäätmete hoidmise kohustusega ja nendega seotud riskidega. Ükski maapind ei ole maavärisemise kindel ja kõige ebakindlam lüli tuumajäätmete hoiustamisel on inimene ise oma hooletuse, saamatuse ja rumalusega. Tark oleks oma laste voodi alla pommi mitte panna ja kasutada maa- ning päikeseenergiat.
Puhta looduse väärtuse mõistmiseks ja propageerimiseks võiks luua üle-eestilise Pokumaade võrgustiku, mida ühendaksid omavahel jalgrattateed. Pokumaade vahelised jalgrattateed võiksid kulgeda mootorsõidukite teedest täiesti eraldi, et oleks tagatud ohutus ja puhas õhk. Sellise tee nimetus võikski olla pokutee. Pokutee võib kulgeda ka ainult ühe Pokumaa piires. Pokumaadest võiks kujuneda looduspuhkuse ja looduskoolituskeskused, kus võiks korraldada nii lastele, täiskasvanutele kui ka vanuritele aastaringselt pokulaagreid.
Pokundusest võiks kujuneda oluline turismiharu, kus võitja oleks Eesti loodus, Eesti inimesed. Eestlased saaksid elada puhtas keskkonnas ja turistid maksaksid sellele veel peale. Tere tulemast linnuvaatlejad ja muud loodusesõbrad üle maailma! Loodusturist on kvaliteetturist, kes oma külaskäiguga annab oma panuse puhta looduse säilimisele. Kuid kõige olulisemad oleksid Pokumaad meie endi lastele. Kui me oma lapsi Eestimaa ilusatesse paikadesse ei vii, ei pruugi nad kunagi teada saadagi, kui ilus on Eestimaa.
(Indrek Tamre ammutas inspiratsiooni Pokumaade ideeks Edgar Valteri armastatud lasteloost Pokuraamat (1994), kus Valter kujutas pokusid – lõunaeesti rabades kasvavaid murumättaid – elavate, lapsesarnaste olenditena, rõhutades looduse austamise ja kooskõlas elamise vajadust4.)
Ruumirikkus - Inimeste ja Looduse Kooseksisteerimine
Kõik olendid – inimesed, loomad, linnud, kalad, putukad, taimed – vajavad eksisteerimiseks ruumi. Normaalseks eksisteerimiseks vajavad eri liigid erineva suurusega ruumi. Tamm vajab rohkem ruumi kui sarapuu, kotkas vajab rohkem ruumi kui varblane, eestlane vajab rohkem ruumi kui itaallane. Kui eestlane tunneb teise inimese küünarnukki oma ribide vahel, kogeb ta ahistust. Kui itaallane teise inimese küünarnukki oma ribide vahel ei tunne, kogeb ta üksindust. Sobiv ruum igale liigile on selle liigi ellujäämise võti. Kui me ei võimalda eestlasele elamiseks sobivat ruumi, sobivat elukeskkonda, siis ta lahkub või elab ahistuses, raskemeelsuses. Eestlane vajab ka rohkem privaatsust kui teised rahvad. Privaatsust pakuvad talud, mis asuvad teistest eraldi, ka suurlinnad, kus saab jääda anonüümseks. Sobiv eluruum linnas sisaldab mitmeid komponente:
pindala ja ruumala suurust ühe elaniku kohta;
vaateruumi;
roheruumi;
võimalikult takistustevaba loomuliku liikumise võimalust kõikidele kulgejatele.
Näiteks oleks tore, kui Tallinnas Kaarli kiriku juurest oleks võimalik jalgsi minna piki Kaarli puiesteed Vabaduse väljakule, ilma et ükski sõidutee ega sammas seda takistaks. Sammaste näol ei saa olla tegemist vabaduse kellaga, kui need piiravad vabadust liikuda. Vabaduse kella sammastest sobivam koht oleks Rahvusraamatukogu ees olev haljasala.
Vabadus ja Ruumi Vajadus Eesti Linnades
Kui maakoha võib väärtuslikuks teha lisaks loodusele ka mõni ehitis, siis linna teeb väärtuslikuks rohealade rohkus. Seetõttu peaksid linnavalitsused kaaluma iga võimalust neid juurde luua. Kui Sakala keskusele ei leitud rakendust, oleks tark olnud selle asemel luua rohealad ja sellega suurendada avalikku roheruumi. Kuressaares oli vaba ala olemas kultuurimaja ees, see oleks võinud jääda roheruumile. Nüüd istuvad inimesed sõidutee tolmu ja heitgaaside keskel – uus restoranikultuur. Me jätame mõned alad looduses, kus elab mõni väärtuslik liik, inimese poolt puutumatuna ja nimetame neid alasid väärtuspaikadeks. Oleks tore, kui ka inimene kui liik pälviks ju tähelepanu, et me hakkaksime looma väärtiselualasid inimesele – vääriseluasid, -külasi, -linna, ja eriti selliseid vääriselualasid, mis sobiksid just eestlastele. Mitte nii nagu Vaeste-Tiskre või Ülemiste järve lähedale ehitatav Rootsi küla, mille arhitektuuriline lahendus meenutab rohkem idanaabri küla. Vääriselinnades võiks hakata kasutama ka uusi sõnu. Lisaks puiesteele, haljasalale, rohealale, kohvik, roherestoran, rohela, roheaed, rohetänav, roheväljak, rohelehtla või roheruum, -paigad, kus oleks võimalik viibida roheluses. Sõna “talveaed” väljendab ju talve, seega külma ja lund. Samas oleks suvel päris tore viibida talverestoranis või talveaias, kus saaks katsuda lund ja nautida lumesadu. Sõna “öko” asemel, mida on küllalt raske hääldada ja ei kõla kaunilt, võiks olla mahepõllundusest inspireeritud: maheruum, mahela, mahekohvik, maherestoran, maheart, mahetervendaja, maheravi, mahteervela, maheriided, mahemööbel, mahekodu, mahemaja, mahetalu, mahemaakond, mahelinn, maheriik, mahemaailm.
Eesti Rahvuslikud Sümbolid ja Keele Rikastamine
Laulurahvas ja Metsarahvas - Eesti Identiteedi Kandjad
Keelerikastamise käigus ei tohiks unustada ka haigusi, mille all keel kannatab. Üks neist on viiruslik nakkushaigus, mis seisneb teatud sõnade jätkuvas trügimises teiste sõnade vahele. Hetkel on suurimateks viirusekandjateks sõnad “tegelikult”, “selline”, “nagu”. Käivitagem siis viirusetõrjeprogramm ja ravigem keel terveks! Televisioon ja raadio võiks tervenemisele suureks abiks olla eelkõige oma eeskujuga. Vääriselulinnadest ja mahelinnadest on meeldiv unistada, aga praegune olukord Eesti pealinnas on liikumas vastassuunas. Praegu on kätte jõudnud aeg, kus tuleks laulda “peatage Lasnamäe” asemel “peatage kesklinn, peatage Tallinn”, sest Tallinn on kadumas ja asemele moodustumas Suur Harju Küla. Oleks huvitav teada saada, mitu tundi Tallinnas tööl käivad inimesed ja tallinlased viibivad transpordivahendites ühel päeval, kuul, aastal. Kui pikk on see väikeses ratastega kongis või ratastega ühiskongis veedetud aeg? Kui palju see neile maksma läheb nii rahaliselt kui tervise kahjustumise näol, sest hingatakse saastunud õhku?
Mida siis teha olukorras, kus paljud tahavad elada Tallinnas ja mis saab Tallinnast tulevikus, kui rahvast veelgi juurde tuleb? Üks võimalus oleks ehitada teine Tallinn – Tallinn II, ehitada Tallinnale kaksiklinn, täiesti uus linn. Selle linna asukohaks sobiks Pakri poolsaar ja Pakri saared. Praegu on sellel alal osaliselt Paldiski linn. Paldiski linna nimi tuleb ilmselt võõrkeelsest sõnast Baltiiski ja ei ole kuigi sobiv linnanimi Eestimaal. Tulevase uue linna nime leidmiseks tuleks korraldada konkurss, omalt poolt pakuksin juba mõned variandid. Kuna tegemist oleks Tallinna kaksiklinnaga, võiks uue linna nimi olla näiteks Revaalia, Revallinn, Elulinn, Uus-Tallinn või siis Pakri. Ja muidugi linna enda projekteerimiseks tuleks korraldada suur rahvusvaheline konkurss. Uuest linnast võiks saada ülikoolilinn, teaduslinn, kunstilinn, kultuurilinn. Kui Tallinnas sobivat kohta uuele ooperiteatrile ei leita, võiks selle ehitada Revaaliasse. Samuti võiks seal olla Eesti Vabariigi Presidendi residents. Pakri saartest võiks saada mahelinnasoad. Revaalialastele oleks tagatud ka suurepärane puhkepiirkond Klooga-Ranna näol.
Eesti Rahvuspuu ja Keele Rikastamine Talismanina
Et rikkus tuleks Eestimaale, võiks Eestile abiks olla oma talisman, oma õnne märk, mis aitaks talle meelde tuletada, kes ta on, ja külalistele mõista, kellega on tegemist. Üks märk meil juba on, kuid see on vaid küllakutse, sõnumit, kuhu tulla ja millest osa saama tulla, see ei sisalda. Kes me siis oleme, millise märgiga võiksime samastuda, milline märk võiks meid aidata? Me oleme laulurahvas ja laul on meid väga palju aidanud. Ta on aidanud rahvast elavana hoida aastatuhandeid, aidanud rahvast elavana hoida okupatsiooniaastatel. Ta on aidanud meil vägivallatult ikkest vabaneda. See on erakordne vaimne saavutus kogu maailma ajaloos. Olles ajaliselt sellele sündmusele liiga lähedal, ei suuda me selle saavutuse suurust objektiivselt hinnata. Kindlasti mõistavad tulevased põlved selle ilu palju paremini. Lõpuks ometi eestlane hõiskas ja hõiskas impeeriumi laiali. Eestlased oleks kindlalt väärinud selle eest Nobeli rahupreemiat. Kuid ei olegi nii väga oluline, et teised meid tunnustaks, tehkem seda ise ja olgem oma saavutuste üle uhked. Meie laulukultuur võiks väljenduda meie talismanis, meie märgis Vanemuise, Gustav Ernesaksa, laulukaare jne näol.
Eestlane pole mitte ainult laulurahvas, vaid ka metsarahvas. Mets on olnud eestlasele teiseks koduks ja pühapaikadeks on olnud hiied, kus puud langetades oli selleks puult juba luba saadud, kuna puult oli seda eelnevalt küsitud. Puude elujõutamise eest käib võitlus tänapäevani välja. Võtame näiteks ühe lehtpuu – mis sõnumit ta endas võiks kanda:
kui ta juhtub murduma või murtakse, ajab ta kännust uued võrsed ja kasvab uus puu;
ta on elav hingav olend, kes oma sünnimaast tugevalt kinni hoiab – sünnimaa-armastus;
kui murdumine peaks korduma, kordub ka kasvamine – visadus, elujõulisus, nutikus;
rasketes oludes langetab lehed ja ootab ära kevade – hea kohanemisvõime;
kasutab enda elutegemiseks nii soojust kui valgust – päikeseenergia kasutamine;
toodab hapnikku – puhas õhk;
kui puu on terve ja ilus, on see märk sellest, et keskkond on olnud terve ja ruumi on olnud piisavalt – terve loodus.
Puu oleks märgiks, mis meenutaks meile, kust me oleme tulnud, mis on meile oluline ja mille poole me püüdleme. Puu kui Eesti talisman, kui Eesti märk oleks selge sõnum ka meie külalistele. Mida me neile pakume – oma puhast loodust. Mida me nendelt ootame – et nad austaks meie puhast loodust. Pokumaad tõestaksid, et sellel sõnumil on ka sisu. Puu, mis oleks Eestimaa talisman, peaks olema Eestimaa rahvuspuu.
Kokkuvõte
Indrek Tamre artikkel "Millises Eestis Ma Tahan Elada? III" on sügav ja läbimõeldud visioon Eesti tulevikust, kus peamine rõhk on asetatud puhtusele, ruumi säilitamisele ning rahva vaimsele ja füüsilisele heaolule. Tamre nägemuses on Eesti rikkus mitte ainult materiaalses heaolus, vaid ka looduslikus rikkuses, kultuurilises sümboolikas ja rahvuslikus identiteedis, mis põhineb laulurahva ja metsarahva pärandil. Ta kutsub üles säilitama ja kaitsema meie looduslikku ja kultuurilist rikkust, et tagada rahvale puhas ja harmooniline elukeskkond. Pokumaade idee on suurepärane näide sellest, kuidas traditsioon ja kaasaegne maailm võivad ühineda, et luua midagi ainulaadset ja väärtuslikku.
Tamre visioon ja väärtused on ajatud ja jätkuvalt olulised ka tänapäeva Eestis, kus globaliseerumise ja linnastumise surve ohustab meie looduslikke ja kultuurilisi juuri. Tema essee on kutse kõigile eestlastele hoida meie maad, kultuuri ja keelt, et Eesti saaks tulevikus olla vaimselt ja füüsiliselt rikas maa.
Viited:
"Vabariigi Presidendi Mõttekoda Ajakiri Akadeemia Tartu Ülikooli Eetikakeskus „Millises Eestis Ma Tahan Elada? Vabariigi Presidendi Esseevõistlus 2007“ Tartu, Eesti Keele Sihtasutus," ISBN 978-9985-79-204-9. ↩
Dorit Kozlovski 2024. "Vaimsed Soovitused Ideaalse Ühiskonna ja Elukvaliteedi Loomiseks Eestis ja Maailmas." https://et.higherconsciousnessenergy.com/post/vaimsed-soovitused-ideaalse-%C3%BChiskonna-ja-elukvaliteedi-loomiseks-eestis-ja-maailmas ↩
Dorit Kozlovski 2024. "Turvalisus ja Rõõm Eesti Ühiskonnas: Inspiratsioon Vaimse Riigi Loomiseks." https://et.higherconsciousnessenergy.com/post/turvalisus-ja-r%C3%B5%C3%B5m-eesti-%C3%BChiskonnas-inspiratsioon-vaimse-riigi-loomiseks ↩
Edgar Valter, Pokuraamat (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1994), ISBN 978-9985-79-139-4. ↩
Kui Tamre visioon puhtast ja harmoonilisest Eestist inspireeris, pakub Dorit mitmeid unikaalseid teraapiaid, mis aitavad naasta sisemise rahuni, vabastada negatiisetest harjumustest, traumadest, haigustest ja luua läbi enese harmoonilist elukeskkonda.
Vabastavad holistlikud teraapiad Doritiga:
Looduslik kodu-retriit harjumuste vabastamiseks:
Looduse rüpes läbi viidav privaatne vaimne retriit, mis aitab teil vabaneda harjumustest, naasta rahuni ja avardada teadvust. Lisainfo ja broneerimine
Kosmoenergeetika online seanss:
Kosmoenergia seansid, mis on teie energiavälja puhastamiseks, kaitseks, raviks, et toetada vaimset ja füüsilist tervist. Lisainfo ja broneerimine
Pendli Kasutamise Õpetus:
Õppige kasutama pendlit igapäevasteks otsusteks ja tõe leidmiseks, ausaks ja vamiselt elamiseks. Lisainfo ja broneerimine
Feng Shui teenused kodu sisekujunduses:
Looge oma kodus tasakaal ja hea energia õigesti paigutatud mööbli ja Feng Shui põhimõtete abil. Lisainfo ja broneerimine
Kvantravi Hüpnoosi Tehnika:
Sügava enesetervenduse jaoks mõeldud teraapiline hüpnoos, mis vabastab kõigest mittevajalikust läbi mõistmise. Lisainfo ja broneerimine
Comentários